Kuivatatud õunakoored ja õunad

Uskumatu, kuidas mõni lihtne asi võib ununeda. Sügiseti õunasaagi ajal ei ole mulle aastaid meenunud, et õunu tasuks kuivatada. Lapsena mäletan, et kodus ikka kuivatati õunu ja nüüd ühel jõululaadal tegin totaalse taasavastuse -kuivatatud kodumaised õunad ja -koored

Osad koored katsin šokolaadiga, teised läksid tee sisse ja osa jõulukingiks heale sõbrale.

Kingikotid voltisin jõupaberist ja sildikesed printisin lehelt "Tassike elu topelt koorega".

Õhulised kaerahelbeküpsised

Õhulised ja ääretult maitsvad kaerahelbeküpsised, mille retsept on võetud aasta tagasi ilmunud Nami-Nami kokaraamatust. Katsin küpsiste ääred tumeda šokolaadiga, kuigi see tegevus ei ole ilmtingimata vajalik, sest küpsised on ka ilma lisanditeta väga head.

Retsept:

125 g toasooja võid

125 g suhkrut

rosinaid soovi korral

100 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

soola

100 g kaerahelbeid(1/2 täisterahelbeid ja 1/2 kiirhelbeid)

0,5 dl 10% rõõska koort

Vahusta toasoe või suhkruga kohevaks vahuks. Sega kuivained omavahel ning vaheldumisi rõõsa koorega võivahu hulka. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile tainapallid, jättes piisavalt suured vahed küpsiste vahele, sest tainas valgub küpsedes laiali. Küpseta 200 kraadises ahjus 10 minutit, kuni küpsised on servadest kuldpruunid.

Tarte-Tatin (lihtsustatult)

Tarte Tatin – ümberpööratud kook, klassika Prantsuse köögist. Kindlasti ei pea ainult õuntega katsetama, miks mitte ploomide, rabarberi, ananassi või virsikuga katsetada. Variatsioonid vastavalt hooajale on alati teretulnud. Samuti ei pea spetsiaalselt tainast ise tegema vaid võib kasutada pärmi-lehttaigent. Nii ma sedapuhku tegingi. Kook ise valmis kunagi sügisel ja sai tehtud antoonovkaid kautades. Võid kasutada ükskõik millist teist küpsetamiseks head õunasorti. Eraldi märkimist väärib ka asjaolu, et pann/ahjuvorm peaks olema selline, mida saab kasutada nii pliidil kui ka ahjus.

Retsept:
90g võid
1,5 dl suhkurt
4õuna
250 g pärmi-lehttaigent

Valmista ette ahjuvorm - selleks tuleb kasutada vormi, millega saab toimetada nii pliidil kui ahjus. Määri see ½ vajaminevast võikogusest võiga kokku, lisa ½ vajaminevast kogusest suhkrut. Õuntena kasuta kõvasid ja hapusid (nt antoonovkad või mõni teine hea küpsetamiseks hea sort). Koori õunad ja lõika sektoriteks. Aseta õunad vormi tihedalt üksteise kõrvale. Raputa peale ülejäänud võist lõigatud kuubikud ja kalla peale ülejäänud suhkur. Aseta vorm pliidile kuumenema. Suhkur ja või sulavad ja suhkur muutub karamelliks. Õunad peavad saama karamellpruuniks niimoodi, et nad liiga pehmeks ei küpse. Jälgi pliidi kuumust ja jälgi aega - selleks kulub u 10 minutit. Kata karamelliseeritud õunad paraja suuruse tainakettaga (tainaketas võiks olla mõni cm suurem). Küpseta 180-kraadises ahjus 20 minutit. Kook on küps kui tainas on pealt kuldpruuniks küpsenud. Pööra kook serveerimisalusele ümber ja voilaa valmis ta ongi!

Maks balsamico kastmes

Idee lisada praetud maksale balsamicot ja peekonit sain N. Lawsonilt. Uskumatu, kui lihtsatele ja toimivatele asjadele ei oska ise teinekord sugugi tulla. Tsiteerides Lawsonit, annab peekon praadides maksale meeldivat lisamaitset ning vastandub suurepäraselt selle pehmele tekstuurile. Roa värvigamma võiks jääda lummavalt süngeks. (Värvigamma on tumedam, kui kasutada punast sibulat.)

Retsept:

60 g peekoniviile

1 küüslauguküüs

1 sibul

400 g õhukeseks viilutatud maksa

soola, pipart

2 spl balsamicot

2 spl vett

Prae peekon hakitud küüslauguga krõbedaks, eemalda pannilt ning tõsta kõrvale. Prae peekonist välja sulanud rasvas sibula rattad ning tõsta samuti kõrvale. Prae samal pannil maksaviilud u 2 minutit kummaltki poolt. Maitsesta praadimise ajal soola ja pipraga. Laota praetud maksaviilud serveerimisalusele. Kuumuta kiiresti pannil balsamicot ja vett. Lase keema minna ning keeda, kuni kogus väheneb poole võrra. Kalla saadud siirup/kaste maksaviiludele, kata sibulaga ning pudista peekoniviilud kõige peale. Võid serveerida veel kas hakitud peterselliga või granaatõuna seemnetega.

Keeks

Lisasin nii keeksi sisse kui ka peale jõhvika toormoosi säpsukesi, kuid olin liiga tagasihoidlik. Jõhvikas sobis keeksi sisse sedavõrd hästi, et oleks pidanud julgem olema.

Retsept:

185 g võid
200 g suhkrut
4 L muna (eralda kollased ja valged)
1/2 sidruni mahl ja riivitud koor
200 g jahu
Soovi korral jõhvikaid või muid meelepäraseid (sügavkülmutatud) marju

Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa ükshaaval munakollased. Sega hulka riivitud sidrunikoor ja –mahl ning sõelu taina hulka jahu. (Kui kasutad marju, siis jäta 2 spl jahu alles ja sega see marjadega, et vältida marjade vajumist küpsedes keeksi alumisse ossa) Lisa ka marja-jahusegu. Lõpuks lisa kergelt segades tugevaks vahuks vahustatud munavalged.

Määri keeksivorm võiga, põhja ja otstesse aseta pikk riba küpsetuspaberit, siis on hiljem lihtsam keeksi vormist kätte saada. Vala tainas keeksivormi. küpseta 200 kraadi juures 45 min. Kontrolli küpsust puutikuga. Jahtunud keeksile raputa tuhksuhkrut või suhkrupärle.

Veel kuu aega tagasi ei oleks pidanud retsepti lisama sügavkülmutatud marju vaid vaarikaid oli võimalik korjata otse aiast. Imeline on see loodus!

Tšillimoos

Seda tšillimoosi tegin oktoobri lõpus, kui vajasid realiseerimist selle hooaja viimased tšillid ja punased paprikad. Tšillimoosi kasutusvõimalusi on palju. Võid lisada lihakastme hulka, dipikastme sisse, erinevatesse marinaadidesse, juustuvaliku juurde pakkuda. Väga hästi sobib kooslus ciabatta-juust-tšillimoos või lihtsalt kinkida armas purgike moosi kellelegi jõuludeks. Kokasaates „Lusikas“ lisati tšillimoosi püreeritud kõrvitsasalati hulka.

Retsept:
100 gr tšillipipart
250 gr moosisuhkrut
400 gr punast paprikat
0,5 dl balsamicot
1 tl soola

Eemalda paprikalt ja tsillilt seemned ja haki peeneks. Puhastamise ja hakkimise ajaks on soovitatav kasutada kummikindaid. Sega hakitud pipra-ja paprikakaunad suhkru, balsamico ja soolaga ning kuumuta kaane all vaiksel tulel umbes tund aega. Püreeri kogu mass ühtlaseks ning kuumuta veel umbes pool tundi ilma kaaneta.

Haugist nii ja teisiti

Purikas ehk haug või ka havi, kuidas keegi tahab öelda, tekitab paljudes maitse osas vastakaid arvamusi. Ei jõuta kokkuleppele, kas see kala on maitsva lihaga või mitte, kas suur/vana kala on tuim ja saepurune või mitte. Minule/meile maitseb ja oleme tarvitanud söögiks ka õige suuri kalu ning ei jaga arvamust, et liha oleks väga tuim ja saepurune. Võib-olla mõjutab maitsemeeli ka psühholoogiline aspekt, et purikad, mida valmistame on tavaliselt enda kalameeste poolt püütud ja ise liha valmistaja, siis ei saagi ju toit halb olla, või mis.

Purika ehk haugi liha on väga rasvavene ja lahja (rasva kõigest 0,5-1,5%), mistõttu saab teda süüd tundmata süüa ja nautida. Et veelgi parem oleks nautida, on oluline, kuidas kala tükeldada. Lõigata tuleks poolviltu saba suunas, et ei lõigataks roodusid läbi. Muidu roodude arv kahekordistub, muutuvad teravamaks ja väiksemaks.
Haugi (ma kasutan ka kõnekeeles mõlemat nime:haug ja purikas)saab valmistada väga mitmeti, retsepte leiab hulgaliselt, meie aga tavaliselt teeme nii:
maitsestame soola ja sidrunipipraga ning paneerime jahu-munaga.

Maitsestame nn liblikad soola, pipra, tilliga, väike või tükike ka juurde ning fooliumisse mähitult ahju. Küpseb 225 kraadises ahjus umbes 30 minutit.

Saksamaalt pärit populaarne haugi retsept on „Hamburgi haug“, see on vormiroog, kus haugi hautatakse juustu ja rõõsa koore sees. Hamburgi haugi olen teinud nami-namist pärit retsepti järgi.

Suvikõrvitsapirukas seemnekattega

See pirukas kuulub rubriiki "Stockmann Delikatess soovitab". Nimelt Stockas toidupoes käies tehakse sageli degusteerimisi koos retsepti jagamisega. Kohapeal tehakse midagi maitsvat, jagatakse juhiseid, soovitusi ning antakse retsept kaasa. Sedapuhku sattusin sinna, kui tehti suvikõrvitsapirukat, mis nägi väga lahe välja oma seemnekatte poolest. Veel meeldis mulle lõikepind ja muidugi maitse;) Võtsin retsepti, tegin järgi ja ei pidanud pettuma. Originaalretsept näeb ette, et pirukas kaetakse 100g päevalilleseemnetega, aga sel päeval nad katsid seemneseguga, mina aga kõrvitsaseemnetega. Pirukas meeldis meile külmalt rohkem, kui soojalt.

Retsept:

1 suvikõrvits

1 sibul

2 küüslauguküünt hakitult (järgmine kord paneksin ühe küüne)

4 muna

0,5 dl õli

1 tl soola

peotäis ürte (peterselli või basiilikut, punet ja natuke majoraani - panin peterselli ja basiilikut koos)

4 dl jahu

2 dl riivjuustu

100 g päevalilleseemneid (panin kõrvitsaseemneid)

Klopi munad kergelt läbi ja lisa sool. Lisa õli ja järk-järgult jahu. Riivi juust tainasse ning lisa kuubikuteks tükeldatud suvikõrvits, hakitud sibul ja küüslauguküüs. Haki peeneks värsked ürdid. Lisa kõik tainasse ja sega kergelt läbi. Vooderda 24cm lahtikäiv vorm küpsetuspaberiga ja vala tainas vormi. Puista peale seemned ja küpseta 200 kraadises ahjus 30 minutit (minul kulus 20 minutit.

Metssea liha lihtsaim valmistusviis ehk metssea šnitslid

Šnitsleid on väga lihtne teha - ettevalmistuseks ja praadimiseks ei kulu üldse palju aega ja lisaks sellele on nad ka erakordselt maitsvad. Ma olen liha armastav inimene ja teen sageli šnitsleid, kuigi ei pea neid sugugi ainult lihast tegema, vaid ka seentest ja köögiviljadest valmivad väga maitsvad šnitslid. Siinkohal tahan jagada metsseast valmistatud šnitsleid, mis on minu arvates ulukiliha kõige lihtsam ja üks maitsvamaid valmistusviise. Üks kaks kolm ja ongi hea õhtusöök valmis ning mida on vägagi paslik külalistele pakkuda.

Retsept, kui selline puudub, on ainult tegevuskäik ja loominguline suhtumine;)

Vajad:

1.5 cm paksuseid lihaviile

soola

pipart

jahu

muna

riivsaia (parmesani)

toidukilet

lihavasarat

Vasarda toidukile vahele asetatud 1,5 cm paksused lihaviilud, maitsesta mõlemalt poolt soolaga, ühele küljele pane pipart. Paneeringuks pane lähedusse kolm taldrikut, esimesse jahu, teise lahtiklopitud munad, kolmandasse riivsai või hoopis riivsaia ja riivitud parmesani segu. Kasta šnitslid järgemööda jahu-muna-riivsaia segusse ja prae šnitsleid kuumal õlitatud pannil mõlemalt poolt 4-5 minutit.

Šnitslid on valmis serveerimiseks, kuid olen ka pannud kõik valmis šnitslid potti ning peale valanud pannilt alles jäänud rasvainet vähese veega ning läbi kuumutatud, siis jäävad šnitslid leeme sisse või hoopiski teha marinaad peale. Teate ju küll, kui vanasti süldilaua pidudel pakuti marinaadiliha, just need metssea šnitslid jahu-muna-riivsaia paneeringus on väga sobilikud marineerimiseks.

Jäätiseta jäätisekokteil ehk piimakokteil

Minu tõeliselt hea avastus sel suvel on maasika piimakokteil. Olen varem siin seal piimakokteile joonud, aga ise valmistanud ei ole. See on ehtne jäätiseta jäätisekokteil-kummaline, kuidas võib ära petta, täiesti jäätisekokteili maitse ja tekstuuriga, kuid tegu on hoopis 2,5% piimaga. Kokteil jääb mõnusalt paks/tummine ja vahune.

Retsept 4-le:

400 g sügavkülmutatud maasika toormoosi

500 ml piimaLase toormoosil natukene sulada, et teda oleks parem töödelda, lisa piim ja vurista blenderis või saumikseriga ühtlaselt paksuks kokteiliks nii, et läheb kergelt vahtugi.

Samal ajal kui mina pilti tegin, mängis üks Nukitsameest.

Valge šokolaadi tort

Seda valget šokolaadi torti või kooki, kuidas keegi tahab nimetada, on niivõrd kerge ja lihtne teha, et sellega saab küll igaüks hakkama. Parim selle koogi tegemise juures on see, et seda ei pea küpsetama, segad ained kokku ja paned külmikusse tarduma ja voilaa, ongi valmis. Retsept algselt pärit nami-nami kokandusportaalist. Suurimaks muudatuseks oli see, et kasutasin Kalevi toorjuustu maitsega valget šokolaadi vahvlitükikestega ja kuna kuhupiimapasta oli nö maitsetu, siis lisasin natuke suhkrut.

Need vahvlitükikesed on pildil ka kenasti näha. Serveerimisel kasutasin maasikaid, mis sobivad selle magusa koogi või tordi juurde küll super hästi.

Retsept:

Põhi:

200 g Digestive küpsiseid

75 g võid

Täidis:

400 g kohupiimapastat

200 g valget šokolaadi

2 dl 35% rõõska koort

3 sl suhkrut

Murenda küpsised ja sega sulatatud võiga. Saadud segu vajuta 24cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. Sulata madalal kuumusel veevannil valge šokolaad, jälgi et vesi ei satuks sulatava šokolaadi hulka. Vahusta suhkruga rõõsk-koor. Sega kohupiimapasta hulka sulašokolaad ja vahustatud koor ning vala põhjale. Aseta paariks tunniks külmikusse tahenema.

Kesksuve rõõmud

Südasuvi on käes, see on aeg mis pakub nii nii palju värsket kraami, mida on terve aasta oodatud ja taga igatsetud. Mõelda vaid -värsked soolatud kurgid, värske kartul või ja ürtidega, koduaia tomatid pehmel saial, maasikad, mustikad, murakad, sõstrad, tikrid.... jne

Igal aastal ei ole murakaid olnud, tänavu aga küll. Käisin, korjasin ja ahmisin endasse sookaili lõhna. Murakad tegin moosiks ja talvel saab likööri ka mekkida;) Murakal käies tekkis küsimus milliseid murakaid korjata, kas neid mis on juba hästi oranžid ja valminud või punakamaid ja kõvemaid. Korjasin siis algselt pehmed ainult suhu ja kui ämber oli kõvemaid marju pooleldi täis, siis panin sinna ka neid pehmeid. Kartsin, et lähevad enne koju jõudmist liiga lödiks, aga ei läinudki. Kodus asetasin paberile järelvalmima. Uskumatu, aga tõsi! 24 tunni pärast olid 2/3 marjadest valminud ning siis oli neid ka hea puhastada. Veel 12 tundi ja võiski juba moosi keeta.

Metsmaasika hooaeg hakkab nüüdseks küll läbi saama, aga neid siiski leidub veel, vähemalt hommikuse _"metsmaasika-piima supi" jaoks ja nende võrratu lõhna jaoks. Ainuüksi nende lõhna pärast tasub neid otsimas käia.


Mmmm suvel saab värsket mett koos kärjega limpsida, lutsutada ja närida nii, et ainult mõminat kostub....lihtsalt võrratult hea.....erilised tänusõnad mesilastele ja mesinikule, kes meie maakodu läheduses metsas käib oma mesilastega jahmerdamas ja meile seda värsket mett annab. Aitäh!

Keedetud herned

Selle nädala alguses istudes sõpradega aias sõime herneid nii toorelt kui ka keedetult. Pooled meie seltskonnast ei olnud varem soolvees keedetud herneid söönud, mina ise sealhulgas. Ma ei mõtle konservherneid vaid ikka koos kaunadega keedetud nagu tavaliselt ube keedetakse. Maal ringi sõites nägin, et tänavu on palju hernepõlde, mida ma varematel aastatel ei ole märganud. See meenutas aega, mil vanaema loomadele vikki kasvatas ning me lapselapsed saime vikipõllus herneid nosimas käia......olid ajad.

Soolvees herneste keetmiseks ei olegi muud tarkust kui pane herned veega keema. Kui vesi on keema läinud, siis lisa sool ja keeda kuni herned on pehmed. Selleks kulus meil aega umbes 45 minutit, kui sedagi.

Meeleoluks üks pilt siilist, kes Tallinnas igal õhtul kell 20.00 tuleb õhtusööki nõutama;)

Piparmündisuhkruga arbuus

Kui sa ei ole arbuusi valimisel spetsialist, siis võid väga kergekäeliselt saada toore arbuusi, mis on seest roosakas ja ei ole soovitult magusa maitsega. Sellisel õnnetul juhul rikastame meie arbuusi piparmündisuhkruga. Uhmerda roosuhkur rebitud piparmündilehtedega, arvesta umbes 2 dl roosuhkru jaoks peo täis piparmündilehti.

Nüüd sel korral, kui me sellise roosa arbuusi ohvriks langesime, ei olnud mul uhmrit käepärast ning segasin lihtsalt suhkru rebitud lehtedega ja puisatsin arbuusile.

Eriti kreemine rabarberikook

Selle koogi retsept on kulutulena levinud köögist kööki, toidublogist blogisse. Aga ausalt öeldes on seda väärt ka. Tegin seda eriti kreemist rabarberikooki jaaniõhtuks ning eranditult kõigile maitses. Peale jaanipäeva ei soovitata rabarbereid enam süüa, seega arvan, et võib proovida ka muude hapukate marjadega, mustasõstraga näiteks. Retsept on pärit blogist "What a wonderul word". Antud kogusest saab 24 cm läbimõõduga koogi, kook ise koosneb kolmest kihist: põhi, kreem, besee.

Retsept

200g jahu
50g suhkrut
soola
100g külma võid
1 munakollane
1 spl maitsestamata jogurtit (panin hapukoort)

Kreem:
u 700g tükeldatud rabarberit
100g suhkrut
200ml vahukoort
1 muna
(1/2 vanillikauna)

Besee:
150g suhkrut
3 munavalget
1 tl sidrunimahla

Sega jahu, sool ja suhkur. Lisa võikuubikud, haki noaga, kuni tekib teraline mass. Lisa munakollane ja jogurt, sõtku ühtlaseks taignaks. Tee taignast pall, pane see toidukile sisse ja 30 minutiks külma.
Sega rabarber 40g suhkruga ja jäta seisma, et mahlad jooksma hakkaksid. Umbes 10 minuti pärast kurna üleliigne mahl sõelal välja.
Rulli tainas jahusel laual või toidukile vahel õhukeseks. Kata 24 cm suurune koogivorm küpsetuspaberiga ja suru rullitud tainas vormi põhja ning külgedele. Laota nõrgunud rabarberitükid vormi ja küpseta 180 kraadi juures ca 15 minutit.
Sega vahukoor muna, vanilli ülejäänud suhkruga. Vala segu rabarberitele ja küpseta veel 20 minutit. Kui kook on peaaegu valmis ehk kreem enam vedel pole, kata kook vahustatud munavalgega, mille sisse on segatud sidrunimahl ja suhkur. Küpseta, kuni munavalgekiht on muutunud kuldseks, umbes 5 minutit. Enne vormist välja võtmist lase jahtuda.

Rabarberimarinaadis ulukiliha

Ulukiliha pehmeks saamisega tuleb rohkem vaeva näha, kui mõne muu lihaga. Ideaalne on küpsetada ulukiliha puuküttega ahjus, aga linnas meil see võimalus puudub. Proovisin Jamie Oliveri ainetel rabarberimarinaadis ühte suurt uluki lihakäntskat küpsetada ning seda linnas, elektriahjus ja tulemuseks oli tõeliselt pehme ja hõrk liha.
Rabarberimarinaad tundus põnev ja tundub, et on käesoleva aasta hitt. Kaubanduses on ka näha mitmed grill-lihad, mis on rabarberimarinaadis ning isegi on võimalik soetada pudel viina, mis on rikastatud rabarberiga.

Antud retseptis saab sellest rabarberimarinaadist hiljem liha kõrvale kaste, mis ei näe sugugi kaubanduslik välja, aga maitseb üle ootuste hästi, kusjuures ei saagi üldse aru, et tegemist on rapakatega.

Retsept:

marinaad:
400 g rabarberit
4 sl vedelat mett
4 sl sojakastet
4 küüslauguküünt
2 värskset punast tšillit (seemnetest puhastatult)
1tl viie vürtsisegu (panin erinevaid vürtse, mida kodus leidsin)
1 pöidlasuurune jupp ingverit

200 ml vett

1kg ulukiliha

Kuumuta ahi 180 kraadini. Pane lihatükk ahjuvormi. Pista marinaadiained köögikombaini ja purusta, kuni saad ühtlase massi. Kalla marinaad lihale ja lisa vesi. Kata vorm fooliumiga ja küpseta eelsoojendatud ahjus 1,5 h. Võta lihatükid vormist välja ja aseta kõrvale. Vormi jäänud kastet hauta kastrulis madalal kuumusel kuni ta pakseneb ning sellest saad liha kõrvale kastme.. Lihatükk pruunista kuumal pannil kuni on saavutanud kauni pruuni jume.

Ricotta pannkoogid

Tänane pühapäevahommik oli kohe eriliselt pilvine ja sompus ning iga oma keharakuga tundsin, et isutab millegi hea järele. Oli soov saada nüüd ja kohe midagi, mis teeks olemise natukenegi helgemaks ja tooks ometigi päikese välja. Saatuse tahtel oli just algamas kanal 11 Nigella suvine kokasaade, kus ta tegi ricotta pannkooke. Tegin järgi, võtsin sügavkülmast vaarika toormoosi ja päev sai päästetud:)
Retsept:
250 g ricotta kohupiimapastat
125 ml piima
2 suurt muna
100 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
soola
õli küpsetamiseks

Vispelda ricotta, piim ja munakollased. Lisa küpsetuspulbriga segatud jahu ning sega ühtlaseks tainaks. Munavalge vahusta, kuni tekib vaht ja lisa see tainale. Aja õli pannil kuumaks ja küpseta väikesed kuldsed koogikesed.

Rohelise pipra kaste

Roheline pipar kuulub meie mõistes tavalise pipra perekonda. Vahe musta pipraga on selles, et vilju korjatakse siis, kui terad on veel rohelised. Maitse on tunduvalt pehmem, kui mustal pipral ehk valminud pipral. Rohelise pipra kaaslaseks sobib väga hästi konjak, piprateri võibki enne tarvitamist lasta konjakis tõmmata.

Rohelise pipra kaste on pikantsema maitsega, kui tavaline koorekaste. Pikantsust lisab kooslus roheline pipar-konjak-sinep ning kaste sobib lihatoidu kõrvale, mida võib ka pidulikumal toidukorral pakkuda. (Küll tuleks rõhku panna serveerimisele. Antud hetkel on pilt tehtud kahjuks kiiruga ja serveeringust ei saa juttugi teha.)

Retsept:
4dl rõõska koort
30g võid
3spl jahu
2cl konjakit
1 sl Dijoni sinepit
½ spl rohelist pipart

Sulata pannil või ja lisa juurde jahu, kuumuta mõni minut, lisa sinep ja koor. Kuumuta teises kastrulis rohelist pipart, vala juurde konjak, kuumuta kiirelt läbi. Kalla kastrulisse pipra juurde koorekaste ning kuumuta keemiseni.

Karamelline roostekarva rabarberikissell

Möödunud kevadel tõin oma aeda rabarberi kasvama, lugesin talle istutades head sõnad peale ja nüüd kuulun minagi nende õnnelike hulka, kes saavad nautida seda õnnetunnet, mida rapakad pakuvad, kui oma ninad maa seest välja pistavad.

Eelmisel aastal proovisin teha rapaktest siirupit. Siirupist tehtav mahl oli väga maitsev ja hästi kena värviga, seega läheb retsept kindlasti kordamisele.

Oma esimese rapakate doosi saime sedapuhku kisselli tehes. Panin 2/3 valget suhkrut ja 1/3 fariinsuhkrut, mis andis kergelt karamellise maitse ja värvilt muutis kisselli roostekarva. Meile meeldivad pigem vedelamad kissellid, mida saab nii kruusist juua kui ka kaerahelbeküpsistega kausikesest süüa. Kui soovid teha poolpaksu või paksu kisselli, siis pead tärklise kogust 2-3 korda suurendama.

Retsept:

500 g tükeldatud rabarbereid

2 l vett

2dl suhkrut

1dl fariinsuhkrut

3 sl kartulitärklist

Viiluta rabarberid u 5mm paksusteks viiludeks ja pane külma veega keema. Lisa valge suhkur ja keeda tasasel tulel kuni rabarberid on pehmed, see võtab aega u 5 minutit. Lisa fariinsuhkur ja nirista segades vähese külma veega segatud tärklis. Kuumuta keemiseni. Saad omapärase roostekarva kisselli, mis maitseb kaerahelbe küpsistega väga hästi.

Avokaado-meloni salat

Mulle meeldib avokaadot süüa nagu õuna. Koorin, viilutan ja söön lihtsalt niisama või panen viilud teraleivale. Proovisin avokaadot kantaluupi meloniga, ka nii oli väga maitsev. Melon ei domineerinud ja nii säilis ehe avokaado maitse. Siinkohal ei saa rääkida retseptist, sest on vaja lihtsalt melon tükeldada ja küps avokaado viilutada ning peale puistata jahvatatud musta pipart.

Lõhepirukas

Retsept on algselt pärit Stockmann Delikatessilt, kus on kasutatud hispaania tuntuimat lambapiimast valmistatud manchego juustu. Juust on esindatud selles retseptis nii piruka täidises kui ka põhjas. Üks ülimalt juustune ja kreemine pirukas;) Olen kasutanud ka kõige tavalisemat võileivajuustu ja lisanud natuke rohkem soola ning nii on olnud ka see pirukas väga maitsev. Graavilõhe asemel olen kogemata poest koju toonud ka suitsutatud lõhet ja teinud sellega ninga see variant sobis ka väga hästi. Seega variatsioone on mitmeid, siinkohal olgu ära toodud nö baasretsept.

Retsept:

Põhi:

2 dl nisujahu

100 g võid

1 dl riivitud juustu 2 sl külma vett

Täidis:

300 g brokkolit

300 g graavilõhet

2 dl riivitud juustu

2 dl kohvikoort

3 muna musta pipart

Haki või kuivainete ja juustuga, lisa külm vesi ning sega ühtlaseks tainapalliks. Vajuta 26cm vormi põhja ja äärtele. Küpseta 200°C juures 10 minutit. Lõika brokkoli õisikuteks (võib kasutada ka sügavkülmutatud brokkolit) ning keeda 5 minutit soolvees seejärel kurna ja loputa külma veega, et värv säiliks. Sega lahtiklopitud munad ja kohvikoor, maitsesta soola ja musta pipraga. Laota eelküpsetatud põhjale kihiti brokkol, kala, juust ja vala üle koore-munaseguga ning küpseta 15 minutit 200 kraadises ahjus.

Vinegrettkaste

Paljudele seostub sõna vinegrett eelkõige idanaabrite köögist pärit äädika-õlise peedi-kartuli salatiga. Olen minagi selle assotsiatsiooni õnge langenud;) Vinegrett prantsuse köögist on õli-äädika kaste salatitele ja liharoogadele lisamiseks. Nii vinegrett salati kui ka -kastme valmistamisel on variatsioone tohutult palju.

Kastme valmistamisel on tähtis meeles pidada suhtarvu 1:3 ehk vahekorda, st 1 sl äädikat 3 sl õli kohta. Kastmeks sobib kõige paremini toasoe külmpressitud õli (oliivõli) ja sidrunimahl või veiniäädikas, aga võib soovi korral kasutada ka õunaäädikat. (Klassikaline Põhja-Prantsusmaa vinegretti just õunaäädika ja pähkliõliga tehaksegi). Lisades väike kogus sinepit ja mett, annab maitset ja kreemisust juurde ning aitab hapukusel tasakaalustuda. Nagu juba öeldud, on variatsioone kastmest mitmeid, võib lisada igasuguseid lisaaineid, nagu sinihallitusjuustu, anšooviseid, vaarikaid, küüslauku või trühvlite (seente) olemasolu korral ka neid. Võib kasutada erinevate maitsetega õli või äädikat, on ju poodides saada nii vaarikaäädikat, kui ka pähkli- ja trühvliõli jne). Kümneid vinegreti retsepte leiab siit ja siit.

Siinkohal pakun välja ühe väga lihtsa vinegrettkastme, millesse on lisatud 1 osa valgeveiniäädikat, 3 osa oliivõli, Dijoni sinepit ja eestimaist mett.

Retsept:
1 sl veiniäädikat
3 sl külmpressitud oliivõli
0,5 tl Dijoni sinepit
0,5 tl mett
Soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Kreemise tekstuuri saamiseks tuleb kasutada kindlasti visplit! Vispelda õli, äädikas, sinep ja mesi ühtlaseks kreemiseks kastmeks, maitsesta omale sobivalt.

Pohla-martsipani struudel

Möödunud nädalavahetusel käisin poistega kohvikus „Blogi“, see oli kahepäevane projekt, mille jaoks tehti ka kohvikupidajatest tutvustavad videod. (Vahemärkus: olime ühed esimesed külastajad ja tänu sellele ei pidanud me pikkade nägudega tühje lette vaatama, aga ma ei imesta sugugi, kuidas on võimalik, et ühe tunniga müüakse 200 kooki ära. Selgelt oli näha trendi, et kes juba kohapeal kooke maitses, siis ostis ta neid ka kaasa.) Üheks kohvikupidajaks oli blogi "Ise tehtud. Hästi tehtud" perenaine ja videos ta tutvustas oma suurepärast avastust - kirsi-martsipani täidisega struudlit. Olgugi, et olime tol päeval lõunatanud hea ja paremaga, tegin seda sama struudlit ka õhtul kodus. Kirsid asendasin verivorstide tarbeks tehtud pohlamoosiga. Tegin poest ostetud pärmi-lehttainaga, 500 grammisest pakist jäi tainast natuke üle, seega tegin sama täidisega ka mõned rullid.

Retsept:
500 g pärmi-lehttainast
150 g martsipani (mandli)
100 g toasooja võid
0,5 dl suhkrut
2 muna
1 munakollane
2 sl jahu
4 sl pohlamoosi (kodune)
Tuhksuhkrut

Riivi külmkapikülm martsipan jämeda riiviga ja sega toasooja võiga. Lisa suhkur, jahu, lahtiklopitud munad ja kõige lõpus pohlamoos. Pane täidis 20 minutiks külmkappi. Sulanud pärmi-lehttainas rulli suuremaks, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pane täidis ühele poolele, jättes äärtest 2 cm vaba ruumi. Pintselda ääred munakollasega ning tõsta tühjaks jäänud tainapool täidisega poolele. Suru servad kokku. Määri ka pealt munakollasega ning torka kahvliga mõned täkked pealmise tainakihi sisse. Küpseta 200 kraadises ajus 15 minutit. Alanda temperatuuri 180 kraadini ning küpseta veel 30-40 minutit, vajadusel kata pealt fooliumiga. (Mina katsin 15 minuti küpsetamise järel fooliumiga). Küpsust kontrolli tiku meetodil, kui täiis ei jää puutiku külge, siis on struudel valmis. Jahuta ja puista üle tuhksuhkruga. Parim on lõigata ja süüa jahtunult.