Odrajahukarask

Käes on veebruar, mis hetkel näitab oma kõige karmimat palet ning see on aeg, mis paneb proovima, katsetama ja mis peamine, paneb isutama soojendavate Eesti oma toitude järele. Odrajahust valmistatud karask kuulub Eesti rahvustoidu hulka ja on jäänud teenimatult saia ja leiva kõrval tahaplaanile. Karask on tegelikult üks nö mugavusküpsetistest, mille valmistamine ja küpsetamine on lihtsamast lihtsam – ei vaja juuretisega mässamist ega pärmiga jändamist ning mis peamine - maitseb imehästi ja seda eriti veel soojalt. Nii nagu soe leib võiga maitseb võrratult, mekib ka soe karask võiga lihtsalt võrratult. Karaskit võib küpsetada plaadil, kuid mulle meeldib küpsetada leivavormis leivana.

On spekuleeritud, et kas peab lisama vähese kleepvalgu tõttu odrajahu küpsetistele ka väheke nisujahu, siis oma kogemuse põhjal ei pea ma seda sugugi vajalikuks. Alljärgnevast retseptist saab kaks leivavormis tehtud karaskit või suure pannitäie.

Retsept:
1 muna (suur-L)
1,5-2 tl soola
4 tl suhkrut
0,5 dl õli
1 l petti (keefiri)
6 dl odrajahu
2 tl soodat

Sega sooda odrajahuga. Klopi muna kergelt lahti, lisa sool, suhkur, õli ja pett. Vala järk-järgult pidevalt segades jahu-sooda segu tainale. (Soovi korral lisa köömneid, seemneid). Kalla karaskitainas küpsetuspaberiga kaetud kahte leivavormi ning küpseta 200 kraadises ahjus 40 minutit. Söö võimaluse korral soojalt või ja piimaga. Mähi ootele jääv karask rätiku sisse.

Odrajahu karask sobib suurepäraselt asendama rukkileiba, saia või sepikut. Karask seisab veel mitu päeva pehmena ning sellega on hea tavapäraseid võikusid asendada.