Pühapäev, 12. veebruar 2012

Ood kaerale

Igal riigil on olemas vaid talle omane toitumiskultuur ning nö rahvuslikud toidud ja toiduained. Väga sageli pööratakse pilgud kuskile kaugemale, et avastada midagi väga head ja erilist kaugetest maadest ning nii ekseldes eri maade toidukultuuris leitakse ikka tee ringiga tagasi oma juurte juurde. Enda sisse vaadates just sellesse punkti olengi taas jõudnud ja antud hetkel siin ja praegu tundub see minu jaoks väga õige olema. Soovin üha rohkem süüa seda, mis on kodus ise tehtud ja süüa seda, mille valmistamiseks leian Eestist pärit tooraineid. Ning üheks selliseks toiduaineks on teraviljad ning nende seas kaer.
Julgen arvata, et keskmine eestlane sööb hommikusöögiks võikusid ehk võileibu, kuid kindlasti on küllalt neid, kes eelistavad hommikusöögiks putru. Putrudest rääkides kuulun ise sellesse koolkonda, kes armastab soolast putru, kuid ühtviisi võin süüa veega või piimaga valmistatud putru. Väga sageli keedan helbed veega pehmeks ja lisan lõpus piima ja soola ning valmis pudrule panen võisilma.

Viimase aja armastus on kaerakliipuder. Kaer on teatud oma kiudainete rikkuse poolest kui ka kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi poolest. Vanarahval oli hea ütlemine: "Ämbritäis kaeru teeb terveks“ Selles on kindlasti peidus oma tõetera, sest lisaks eelnimetatule leidub kaeras fosforit, rauda, joodi ja seleeni. Kaerale annavad lisaväärtust B-rühma vitamiinid, K-, PP- ja E-vitamiinid. Kindlasti leidub häid aineid veel ja veel. Kaer on läbi sajandite eestlaste menüüs ikka olnud, küll on sellest putru tehtud, õlut pruulitud või kaerakilet tehtud.



Kaerast valmistatakse kaerahelbeid ehk herkulot. Selleks kaeraterad kooritakse, tuumad aurutatakse, pressitakse helvesteks ja kuivatatakse. Mida õhemad on helbed, seda kiiremini need pehmeks keevad. 1 osa kaerahelveste kohta tuleb võtta 2-3 osa vedelikku. Keevad umbes 15-25 min.


Kiirkaerahelbeid valmistatakse röstitud kaeratangust. Röstimine teeb kahjutuks ensüümid, mis hapendavad kaeras leiduvat rasva ning seega säilivad kauem. Pärast röstimist kaer aurutatakse ja seejärel pressitakse helvesteks. Edasi kuivatatakse helbed õhuga. Toiteväärtus jääb samasuguseks, kuid maitse on teine. Keetmisaeg on 3-5 min.



Kaerajahu on arstide sõnul jahuliik, mis alandab vererõhku. Kaerajahus on palju limaaineid, kuid ei ole gluteeni (liimvalku) ja seetõttu saia küpsetamiseks ta ei sobi, küll aga saab kaerajahust saab teha muretaina küpsiseid. Kaerajahu on ka üks kama komponentidest.


Kaerakliid on jahu jahvatamise jääk, mida keedetakse pudruks nagu kaeratangugi. Tuleks silmas pidada, et kaeraklii on kõige tervislikum ja kiudaineterikkam osa kaerast.
Mahetoodangu poodides on olnud müügil ka kaerajooki, mida olen nüüd näinud ka ühes peremarketis. Kaerajook sobib laktoosi talumatuse korral piima asendajana. On kergelt magusa ja äratuntavalt kaera maitsega.


Kaerakliipuder on hõrk ja kergelt magusa maitsega. Võta 1 osa kliisid ja 2-3 osa vedelikku ning keeda kliid pehmeks. Keetmisel lisa natuke soola. Mina keedan umbes 5 minutit, kuid olen lugenud, et teised keedavad kliiputru tunduvalt kauem. Valmis pudrule sobib silma võid panna või oliivõli või juustu hulka riivida.

Pühapäev, 5. veebruar 2012

Odrajahukarask

Käes on veebruar, mis hetkel näitab oma kõige karmimat palet ning see on aeg, mis paneb proovima, katsetama ja mis peamine, paneb isutama soojendavate Eesti oma toitude järele. Odrajahust valmistatud karask kuulub Eesti rahvustoidu hulka ja on jäänud teenimatult saia ja leiva kõrval tahaplaanile. Karask on tegelikult üks nö mugavusküpsetistest, mille valmistamine ja küpsetamine on lihtsamast lihtsam – ei vaja juuretisega mässamist ega pärmiga jändamist ning mis peamine - maitseb imehästi ja seda eriti veel soojalt. Nii nagu soe leib võiga maitseb võrratult, mekib ka soe karask võiga lihtsalt võrratult. Karaskit võib küpsetada plaadil, kuid mulle meeldib küpsetada leivavormis leivana.








On spekuleeritud, et kas peab lisama vähese kleepvalgu tõttu odrajahu küpsetistele ka väheke nisujahu, siis oma kogemuse põhjal ei pea ma seda sugugi vajalikuks. Alljärgnevast retseptist saab kaks leivavormis tehtud karaskit või suure pannitäie.


Retsept:
1 muna (suur-L)
1,5-2 tl soola
4 tl suhkrut
0,5 dl õli
1 l petti (keefiri)
6 dl odrajahu
2 tl soodat

Sega sooda odrajahuga. Klopi muna kergelt lahti, lisa sool, suhkur, õli ja pett. Vala järk-järgult pidevalt segades jahu-sooda segu tainale. (Soovi korral lisa köömneid, seemneid). Kalla karaskitainas küpsetuspaberiga kaetud kahte leivavormi ning küpseta 200 kraadises ahjus 40 minutit. Söö võimaluse korral soojalt või ja piimaga. Mähi ootele jääv karask rätiku sisse.

Odrajahu karask sobib suurepäraselt asendama rukkileiba, saia või sepikut. Karask seisab veel mitu päeva pehmena ning sellega on hea tavapäraseid võikusid asendada.