Põltsamaa Tõmmu ja Pärnu

Inimtühi rand Kablis

Jah, on neid, kes Pärnu fenomenist aru ei saa, aga tean ka seda inimest, kes suvel igal oma vabal hetkel võtab 1,5 h teekonna ette, et veeta päev või kaks armastatuimas kuurortlinnas Pärnus. Eks ilmad ole seda ettevõtmist ka soosinud. Olen isegi suvel mitmel korral seal käinud ja peab tõesti tõdema, et Päike on Pärnus kuidagi helgem, merevesi soojem ja inimesed, on nad siis pärnakad või turistid, tunduvalt rõõmsamad. Pärnus veedetud päevad kulgevad ikka omasoodu. Ei mingeid toimetusi köögis ja ega selliste ilmadega, kus on püsivalt 30 soojakraadi nii toas kui ka õues, ei tahagi pliidi ees seista.

Hommik Pärnus algab Supelsakste kohvikus kohvi ja ahjusooja saiakesega või Tulbi kohvikus hommikupudruga, päev saab mööda saadetud mererannas, siis kiire koristus- kõik see rannast koju toodud liiv tuleb kokku pühkida ja merehõngulised rätikud kuivama panna.

Õhtul jalutuskäigud promenaadil ja välikohvikuid täis linnatänavatel, saatjaks L. Välja raamat "Jalutaja teejuht. Pärnu".

Öö hakul saab istutud lähedaste seltsis terrassil kohvitades või teed juues ja Põltsamaa mustasõstra veini Tõmmut limpsides.

Just nimelt limpsides, sest on ju ta valmistatud magusatest kodumaistest marjadest. Taustaks Liisi Koikson R. Valgre loomingut laulmas ja maailm tundub palju helgem. Mõnus!