pühapäev, 12. veebruar 2012

Ood kaerale

Igal riigil on olemas vaid talle omane toitumiskultuur ning nö rahvuslikud toidud ja toiduained. Väga sageli pööratakse pilgud kuskile kaugemale, et avastada midagi väga head ja erilist kaugetest maadest ning nii ekseldes eri maade toidukultuuris leitakse ikka tee ringiga tagasi oma juurte juurde. Enda sisse vaadates just sellesse punkti olengi taas jõudnud ja antud hetkel siin ja praegu tundub see minu jaoks väga õige olema. Soovin üha rohkem süüa seda, mis on kodus ise tehtud ja süüa seda, mille valmistamiseks leian Eestist pärit tooraineid. Ning üheks selliseks toiduaineks on teraviljad ning nende seas kaer.
Julgen arvata, et keskmine eestlane sööb hommikusöögiks võikusid ehk võileibu, kuid kindlasti on küllalt neid, kes eelistavad hommikusöögiks putru. Putrudest rääkides kuulun ise sellesse koolkonda, kes armastab soolast putru, kuid ühtviisi võin süüa veega või piimaga valmistatud putru. Väga sageli keedan helbed veega pehmeks ja lisan lõpus piima ja soola ning valmis pudrule panen võisilma.

Viimase aja armastus on kaerakliipuder. Kaer on teatud oma kiudainete rikkuse poolest kui ka kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi poolest. Vanarahval oli hea ütlemine: "Ämbritäis kaeru teeb terveks“ Selles on kindlasti peidus oma tõetera, sest lisaks eelnimetatule leidub kaeras fosforit, rauda, joodi ja seleeni. Kaerale annavad lisaväärtust B-rühma vitamiinid, K-, PP- ja E-vitamiinid. Kindlasti leidub häid aineid veel ja veel. Kaer on läbi sajandite eestlaste menüüs ikka olnud, küll on sellest putru tehtud, õlut pruulitud või kaerakilet tehtud.



Kaerast valmistatakse kaerahelbeid ehk herkulot. Selleks kaeraterad kooritakse, tuumad aurutatakse, pressitakse helvesteks ja kuivatatakse. Mida õhemad on helbed, seda kiiremini need pehmeks keevad. 1 osa kaerahelveste kohta tuleb võtta 2-3 osa vedelikku. Keevad umbes 15-25 min.


Kiirkaerahelbeid valmistatakse röstitud kaeratangust. Röstimine teeb kahjutuks ensüümid, mis hapendavad kaeras leiduvat rasva ning seega säilivad kauem. Pärast röstimist kaer aurutatakse ja seejärel pressitakse helvesteks. Edasi kuivatatakse helbed õhuga. Toiteväärtus jääb samasuguseks, kuid maitse on teine. Keetmisaeg on 3-5 min.



Kaerajahu on arstide sõnul jahuliik, mis alandab vererõhku. Kaerajahus on palju limaaineid, kuid ei ole gluteeni (liimvalku) ja seetõttu saia küpsetamiseks ta ei sobi, küll aga saab kaerajahust saab teha muretaina küpsiseid. Kaerajahu on ka üks kama komponentidest.


Kaerakliid on jahu jahvatamise jääk, mida keedetakse pudruks nagu kaeratangugi. Tuleks silmas pidada, et kaeraklii on kõige tervislikum ja kiudaineterikkam osa kaerast.
Mahetoodangu poodides on olnud müügil ka kaerajooki, mida olen nüüd näinud ka ühes peremarketis. Kaerajook sobib laktoosi talumatuse korral piima asendajana. On kergelt magusa ja äratuntavalt kaera maitsega.


Kaerakliipuder on hõrk ja kergelt magusa maitsega. Võta 1 osa kliisid ja 2-3 osa vedelikku ning keeda kliid pehmeks. Keetmisel lisa natuke soola. Mina keedan umbes 5 minutit, kuid olen lugenud, et teised keedavad kliiputru tunduvalt kauem. Valmis pudrule sobib silma võid panna või oliivõli või juustu hulka riivida.

1 kommentaar: