reede, 26. veebruar 2010

Leivasupp/leivakreem


Olen hetkel lihtsa ja kodumaise toidu lainel. Leivasupp, mis pigem vääriks leivakreemi nime, on täiesti unustuste hõlma vajunud. Olen oma iseseisva elu jooksul seda võibolla kolm korda teinud. Vähe küll! Nüüd, kus leivatordist jäid koorikud alles ja leidus veel kodus leiba olema, saigi teoks see mõnus supp/kreem. Otsisin kodusolevatest raamatutest retsepti. Ainus, kus leivasupi leidsin oli "Pereköögi kokaraamat". Selles retseptis oli kasutatud kaneelikoort, nelki, haput mahla jne, tundus kuidagi võõrastav. Lasin loovusel lennata ja natuke spikerdasin ning kokkuvõtteks sündis täitsa hää retsept.

Retsept:
250 g leiba
1 l vett
60 g rosinaid
60 g suhkrut
1 tl kaneeli
1,5 sl sidrunimahla (värskelt pressitud)

serveerimiseks: hapukoort või piima


Tükelda leib ja leota 1 liitris vees 15 minutit. Pane leib koos leotusveega tulele ning keeda kuni 10 minutit aegajalt segades. Hõõru saadud mass läbi sõela. Lisa rosinad, sidrunimahl, suhkur ja kaneel ning lase uuest keema tõusta. Lase jahtuda. Serveeri jahtununa hapukoore või piimaga.

Kamatrühvlid kakaoga


Lisaks rukkileivatordile sõime EV 92 aastapäeval kamatrühvleid. Kama polnud söönud oi oi kui ammu. Ei teagi miks, muidu suviti on alati kama menüüs olnud, aga möödunul mitte, oli külm suvi vist;) Kamaga pidi nii olema, kas armastad või ei armasta. Nüüd on selge, et ka meie peres on suhe 50:50.


Retsept:
170 g toorjuustu (maitsestamata)
3 sl kama
3 tl suhkrut
3 tl kakaod (magusat O`boy)


paneerimiseks:
kama, kakao


Sega toorjuust kama, suhkru ja kakaoga ühtlaseks seguks. Pane tunnikeseks külma tahenema. Vooli segust trühvlid ja paneeri kama-kakao segus. Pane serveerimiseni taas külma. (Enne lauale andmist võib veelkord üle paneerida).

teisipäev, 23. veebruar 2010

Rukkileivatort vürtsikiluga


Eesti Vabariigi sünnipäevalauale tegin rukkileivatordi vürtsikiluga. Kuuldavasti on ka presidendi vastuvõtul vürtsikilu võileivad, vähemasti nii kuulutas hetk tagasi Paari saates M. Reikop. Soovisin teha midagi, mis oleks üdini eestimaine. Õige tunde tordi tegemiseks sain täna koolis EV auks korraldatud kontsertaktuselt. Pole ammu nii heal kontserdil käinud. Tõsiselt!
Kaunistus on inspireeritud rahvariietest;)
3x6 kandilist leivaviilu
Täidis:
175g vürtsikilu fileed
200 g tillimaitselist sulatatud juustu
300 g 20% hapukoort
2 keedetud muna
2 marineeritud kurki
sool, pipar

Kaunistamiseks:
5 kadakamarja
1/2 sibulat
8 keedetud munakollast
2 keedetud munavalget
tilli, käharpetersell


Immutamiseks:
marineeritud kurgivedelikku


Keeda munad. Sega hapukoor sulatatud juustuga, maitsesta soola ja pipraga. Haki segu hulka vürtsikilu fileed, keedetud munad ja marineeritud kurgid. Lõika leivaviiludelt ära koorik ning laota alusele 2x3 viilu. Immuta neid kurgivedelikuga. Määri peale 1/3 täidisest. Lao uus kiht 2x3 leivaviilu, immuta ninga määri peale 1/3 täidisest. Toimi nii ka kolmanda kihiga. Kaunistamiseks kasuta muna, tilli, käharpeterselli, sibularõngaid ja kadakamarju. Kata toidukilega või fooliumiga ja jäta külkappi maitsestuma. Tee tort valmis eelmisel õhtul. (Aitäh neile, kes olid nõus ülejäänud munavalged ära sööma;))




esmaspäev, 22. veebruar 2010

Osso bucco

Seda itaalia vasikalihahautist olen tahtnud juba mitmete nädalate vältel proovida. Mul ei õnnestunud kuidagi vasika koodilõike leida. Käisin mitmeid kordi Nõmme turul otsimas ning lõpuks kandis mu käik ka vilja. Nüüd nägin ka Stockmannis ilusaid Osso bucco nimelisi koodilõike, mis nägid palju palju paremad välja, kui need turu omad. See pajaroog oli tõeliselt hea ning suurepärane vaheldus tavapärasele sea-, kana- ja metsloomalihale. Internetis on palju erinevaid valmistamisviise/retsepte. Mina tegin nii nagu alljärgnevalt kirja on pandud.
Retsept:
3-4 vasika koodilõiku
400 g purustatud tomateid
4 küüslauguküünt
1 sibul
soola, pipart, suhkrut
1 pokaal valget veini
jahu (paneerimiseks)
õli


Paneeri koodilõigud soola ja pipraga maitsestatud jahus ja prae kuumas õlis. Haudepotis kuumuta sibul klaasjaks, lisa vein ja purustatud tomatid, mis on maitsestatud soola, pipra, suhkru ja hakitud küüslauguga. Tõsta liha haudepotti ja lase haududa u 1 tund või kuni liha on pehme. (Hautasin gaasipliidil).

laupäev, 20. veebruar 2010

Sidrunikook beseega


Väga hea ja ilus kook, milles on kõik maitsenüansid paigas. Paras kogus hapukust ja magusust ning üdini mõnus küpsiseline põhi.

Põhi:
100 g võid
2,5 dl nisujahu
2 sl suhkrut
0,5 tl küpsetuspulbrit
2 sl vett
Täidis:
Sidrunikreem ehk Lemon curd

Besee:
4 munavalget
1,5 dl suhkrut

Sega pehme või käsitsi ülejäänud ainetega. Vooderda 22-24 cm vorm tainaga. Vooderda ka vormi seina 2-3cm kõrguselt. Pane 15 minutiks külma tahenema. Torgi kahvliga augud ja küpseta 15minutit 200 kraadises ahjus.

Kata küpsenud põhi sidrunikreemiga. Õpetus on eelmises postituses. Besee valmistamiseks vahusta toasoojad munavalged suhkruga tugevaks vahuks. Üks osa munavalge segust kanna sidrunikreemile spaatliga. Teine osa pane tordipritsi ja pritsi kaunistus.


Küpseta besee kihti 10 minutit 150 kraadises ahjus.





Sidrunikreem (Lemon curd)


Viimasel ajal jääb pidevalt silm pidama magustoidu retseptidel, mis nõuavad sidruni kasutamist. Põnev tundus sidrunikreem ehk lemon curd. Kasutasin retsepti, mis asub siin.
Retsept:
75 g magedat võid
150 g suhkrut
3 muna
1 dl värsket pressitud mahla
1 spl riivitud sidrunikoort

Mikserda pehmet võid suhkruga umbes 2 minutit. Lisa ükshaaval munad. Iga muna lisamise järel mikserda segu ühtlaseks, lisa sidrunimahl ning vala segu paksupõhjalisse potti. Kuumuta pidevalt segades 15 minutit. Ära keema lase! Kuumutamise lõpus lisa sirunikoor ning vala võie purki. Kaaneta ja pane külmkappi. Külmkapis säilib 1 nädal, sügavkülmas 2 kuud. (Kuna ma ei olnud kindel, millal ma seda kreemi kuskil kasutan, panin sügavkülma)

reede, 19. veebruar 2010

Sült

See on minu esimene sülditegu, mis ei jää kindlasti viimaseks. Sült lihtsalt on nii hea ja seda arvab ka minu meespere. Kolm mehemürakat lihtsalt austavad lihatoite väga. Sülditeoga on hea tegeleda siis, kui ilm väljas on kehva ja toas pliidi ääres on aega askeldada pool päeva.


Süldi materjal:

1 suur seakoot
2 seajalga
300-400 g liha (kasutasin metskitse liha)


vett
1 koorega sibul
2 porgandit
tükk juursellerit

8 tera pipart
6-8 vürtsitera
1-2 loorberilehte
soola

Süldiliha leotada külmas vees. (Mina leotasin 2h ja keetmist alustades läks vesi suhteliselt punaseks, et keema tõustes vahetasin vee ära. Arvan, et oleks pidanud kauem leotama). Loputa liha ja pane uue külma veega keema. Vett pane nii, et lihad oleksid kaetud. Kuumuta keemiseni, vahtu pidevalt riisudes. Kui vesi on keema läinud, siis alanda kuumust märgatavalt. Vedelik peab terve keemise ajal vaevu mullitama, sest muidu ei jää leem selge. Riisu jätkuvalt vahtu. Liha keetmiseks kulub umbes 3-4 tundi. Mina keetsin natuke üle 3 tunni. Umbes 1 tund enne lisa porganid, sellerijuur ja maitseained. Kui liha on kontide küljest lahti löönud, siis tõsta vahukulbiga jahtuma. Eemalda kamar ning tükelda liha peeneks. Leem kurna läbi peene sõela. Lisa lihatükid kurnatud leeme sisse ja kuumuta taas keemiseni. Riisu vaht ja üleliigne rasv. Viimistle maitset. Leem peab jääma pigem soolane, sest kallerdudes tõmbub maitse tagasi. Tõsta külma veega uhutud vormidesse/kaussidesse. Vormi põhjadesse lõika porganditest "lillekesed".

Pavlova

(II õnnestunud Pavlova, pilt lisatud hiljem)
Olen teinud järjest kaks ebaõnnestunud Pavlova torti. Need ebaõnnestusid ilmselt minu koduse pisikese ahju pärast. Olen siiani kõik toidud tehtud saanud, aga Pavlovad kõrbesid järjest ära. Ei saanud jätta jonni ja tuli ka kolmas kord proovida. See oli juba põhimõtte küsimus, et ära proovida üks kodus küpsetatud Pavlova. Seekord sai proovitud ema juures suurema ahjuga, et saaks tordi alumisele siinile küpsema panna. Koogi küpsemise ajal olin naelutatud tunniks ajaks ahju ette, et hinge kinni hoides protsessi jälgida. Lõpuks võttis küpsemine ja jahtumine liiga kaua aega ja kaunistamiseni me ei jõudnudki. Olime nagu hakid kallal, et proovida, kas sai ka hää. Sai küll!




Retsept:

4 toasooja munavalget
noaotsaga soola
220g suhkrut (iga munavalge kohta 55g)
2 tl maisitärklist
1 tl valget veiniäädikat

Vahusta munavalge tugevaks vahuks, lisades vahustamise ajal soola ja järk-järgult suhkrut. Lõpus maisitärklis ja veiniäädikas ning vahusta veel u 2 minutit. (Tärklise ja äädika idee on sellles, et Pavlova jääks seest nö vahukommine ja ümber beseene). Pane ahi 160 kraadi juurde sooja. Vahustatud taigen pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadi keskele ringikujuliselt (diameetriga 20 cm, võid ka pliiatsiga küpsetuspaberile ringi ette joonistada) ja silu spaatliga siledaks. Pane ahju ja alanda otseKOHE kuumust 110 kraadi juurde. Kook küpseb umbes 60 minutit, mina hoidsin 70 minutit. Peale küpsemist jätta lahtise uksega ahju jahtuma vähemalt 4-6 tunniks. (Meie hoidsime 4 tundi, sest siis juba kõigil kannatus katkes).




Hasselbacki kartulid ja peeditšipsid

Rootsi päritoluga efektseid kartuleid nimetatakse Hasselbacki kartuliteks. Olen neid viimasel ajal mitmeid kordi teinud, just seetõttu, et õhukesteks viiludeks lõigatuna saavad nad kiiresti valmis. Peeditšipsid kõlavad uhkelt ja näevad võrratud välja, kuid on oma olemuselt äärmiselt lihtsad. Tšipside idee leidsin ajakirjast Toit&Trend. Liha peab ju ka laual olema, seekord sea kaelakarbonaad.


Hasselbacki kartulid:
10 kartulit
soola, pipart
ürdisegu
tilli
oliivõli

Kartulid koorida ja lõigata pooleks. Poolikud kartulid panna supilusika sisse ja lõigata õhukesteks viiludeks nii, et alt jäävad viilud kokku. (Supilusikas toimib piirajana, et viilud alt jääksid kokku). Kartulid asetada küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, avad ülespoole. Kartulid määrida pealt õli-soola-pipra seguga. Raputada peale kergelt ürdisegu. Küpsetada 200 kraadises ahjus küpseks u 15-20 minutit.

Peeditšipsid:
Toores peet
oliivõli
sool

Toores peet koorida ja lõigata õhukesed viilud. Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, piserda peale õli ja maitsesta soolaga. Küpseta 10-15 minutit 100 kraadises ahjus.

kolmapäev, 17. veebruar 2010

Frititud risotopallid

Ülejäänud risotost saab teha risotopalle. Selle kiiduväärt retsepti leidsin nami-namist http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=7783 Need pallikesed on nüüd meie pere vaieldamatult lemmikud.

Retsept:
2-3 dl risotot
1 muna
5 sl riivsaia
juustu kuubikuid (vastavalt pallikeste arvule)

3-4 sl riivsaia
õli





Sega risoto, muna ja riivsai. Võta risotosegu ja suru peopesas laiaks, pane keskele juustukuubik ja vormi segust pallike. Pallid veereta riivsaias ja friti kuumas õlis kuni nad on kuldpruunid. Õli pane väiksesse potti umbes 3 cm (pallid ei pea õlisse uppuma). Tõsta pallid köögipaberile, et liigne õli paberisse imbuks.








Risoto kanaga

See on minu esimene risoto. Võtsin käsile esialgu võimalikult lihtsa ja klassikalise variandi. Retsepti tegin Jamie Oliveri risotto bianco järgi.


1 hakitud sibul
1 hakitud küüslauk
1 sellerivars
200 g Arborio riisi
1 pokaal valget kuiva veini
0,5 l köögiviljapuljongit
40 g riivitud parmesani
soola, pipart
1 sl oliivõli
300 g tükeldatud kana rinnaliha


Haki sibul ja küüslauk väikesteks tükikesteks, viiluta õhukesteks viiludeks sellerivars. Kuumuta nõrgal tulel sibulat, küüslauku ja sellerit umbes 10 minutit. Lisa kuumust ning prae riisi paar minutit, lisa vein ja hauta, kui vein on riisi sisse imbunud, siis alanda kuumust ning hakka lisama puljongit kulbi viisi. Iga kord lase puljongil riisi sisse imbuda. Kui puljongit jääb väheseks, siis võib lisada keevat vett. Riisi valmimiseni kulub ligikaudu 15 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. Vahepeal prae teisel pannil soola ja pipraga maitsestatud kanaliha. Vahetult enne risoto valmimist lisa kanaliha ja parmesan, seega hoolega ning jäta kaheks minutiks kaane alla seisma. Serveeri kohe!

Vastlakuklid

Retsept mugandustega veebruari Oma Maitsest. Selle pärmitaina järgi tehtud kuklid olid äärmiselt pehmed ja õhulised. Kuklid meenutasid lapsepõlves saadud saiakesi kohalikust sööklast. On väärt retsept, et see meelde jätta. Traditsioonide kohaselt süüakse vastlakukleid vahukoorega. (Pildil vastlakukkel kohupiimakreemiga, sest vahukoor mulle endale ei maitse).


Tainas:
2,5 dl käesooja piima
25 g pärmi
0,5 tl soola
0,5 dl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut
1 munakollane
500 g jahu (Sunnuntai)
100 g pehmet võid

Täidis:
12 tl pohlamoosi
4 dl vahukoort
1 dl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut

määrimiseks muna
kaunistamiseks tuhksuhkrut


Sega pärm suhkruga, lase pärmil sulada. Lisa vähehaaval käesoe piim, sool, toasoe munakollane ja jahu. Sega/sõtku ühtlaseks tainaks, lisa pehme või ning sõtku paar minutit. (Mina sõtkun tainast nö venitades ja voltides, mitte tampides). Kui tainas on kausi ja käte küljest lahti löönud, siis kata kauss rätikuga ja lase soojas kohas kerkida. Umbes 30-40 minuti pärast, kui tainas on kahekordistunud vajuta alla ja vooli tainast pikk vorst. Lõika võrdseteks osadeks ja vormi neist ümmargused kuklid. Pintselda pealt lahtiklopitud toasooja munaga ja lase küpsetuspaberiga kaetud plaadil kerkida umbes 10 minutit. Küpseta 200-kraadises ahjus 15 minutit. Jahutatud kuklidelt lõika katus pealt. Tõsta lusikaga pohlamoosi ja vahustatud vahukoort. Aseta mütsike pähe ning sõelu peale tuhksuhkrut. Antud retseptikogusest saab 12 kuklit.